10. jaanuaril 2023 ilmus valitsuse seadusandliku keskuse kodulehel teine, kuues osamakse rikkumistest teatavate isikute kaitse seaduseelnõu, nn rikkumisest teataja tegu. Kuigi järgmisel projektil ei puudunud üllatavaid muudatusi varasemate oletuste suhtes, tuleks hea märgina lugeda järgmise versiooni avaldamist, mis võib olla seotud peaministri kantselei veebilehel avaldatud infoga, et kavandatud kuupäev projekti vastuvõtmiseks ministrite nõukogu poolt on 2023. aasta esimene kvartal.
Milliseid ülesandeid ja kellele Rikkumisest teatajate seadus kehtestab?
Rikkumisest teatajate seaduse jõustumist kohaldatakse iga juriidilise isiku suhtes, kellele töötab või osutab tööd vähemalt 50 isikut (välja arvatud seaduses loendatult nimetatud üksused, peamiselt reguleeritud tööstusharudest nagu finantsturg, välja arvatud kontorid ja organisatsioonilised üksused, kus on vähem kui 10 000 elanikku).
Eeltoodud tähendab, et iga isik, kes töötab töölepingu või muude lepingute (sh tsiviilõiguse, sealhulgas B2B) alusel vähemalt 50 inimest on kohustatud seadust kohaldama ja täitma sellest tulenevaid kohustusi.
Seaduse alla kuuluva üksuse esmane ülesanne on üldiselt tagada rikkumisest teatajate (nn rikkumisest teatajate) kaitse vastumeetmete eest.
Selle kohustuse konkretiseerimine on vajadus rakendada äriühingus rikkumistest ja järelmeetmetest teatamise sisemine kord (sisemine teatamismenetlus) ning kohustus säilitada siseteatiste arvestust.
Mis on sisemise teatamise menetluse rakendamine?
Sisemine teatamise kord on tööandja juures siseriikliku õiguse akt, mille määrab see tööandja pärast konsulteerimist juriidilises isikus tegutseva äriühingu ametiühinguorganisatsiooniga või sellele juriidilisele isikule tööd andvate isikute esindajatega.
Seaduses on märgitud menetluse minimaalne kohustuslik sisu, mis hõlmab muu hulgas järgmist:
- märge asjaomases juriidilises isikus määratud üksuse või isiku kohta, kes on määratud teateid vastu võtma, käsitlema, töötlema ja jälgima;
- rikkumisest teatajate poolt teatiste edastamise viiside kirjeldus;
- deklaratsiooni taotlejale kinnitamise kohustus 7 päeva jooksul alates kättesaamisest;
- teavitajale tagasiside esitamise maksimaalne tähtaeg, mis ei ületa 3 kuud alates deklaratsiooni saabumise kinnitamisest;
- sisemise teatamismenetluse kasutamise stiimulite süsteemi määratlemine.
Sisemise teatamismenetluse rakendamisest, mis on vaid juriidilises isikus toimiva protsessi kirjeldus, tuleks eristada kogu rikkumisest teatajate vastuvõtmise ja käitlemise süsteemi ning nende teatisi. Selline süsteem peab vastama mitmetele nõuetele, mis puudutavad muu hulgas seaduses sätestatud funktsioone, andmeedastuse turvalisuse tagamist, nende anonüümseks muutmist ja juriidilise isiku poolt volitatud isikute poolt teatete sisule juurdepääsu kontrollimist. Kõigile seaduses sätestatud nõuetele vastav süsteem on WeMoral.
Lisaks sisemisele teatamismenetlusele sätestab seadus ka muud tööandja kohustused, millest võib eristada muu hulgas:
- kohustus pidada arvestust sisemiste teatiste
- kohustus tagada rikkumisest teataja andmete ja teates sisalduvate andmete konfidentsiaalsus
- kohustus säilitada teatises sisalduvaid andmeid hiljemalt 15 kuu jooksul pärast selle aasta lõppu, mil järgmised toimingud sõlmiti, või pärast nende meetmetega algatatud meetmete lõpuleviimist.
- teabe kohustused rikkumisest teataja.
Kuidas tagada rikkumisaruande käitlemise süsteemi tõrgeteta toimimine?
Rikkumisaruannete käsitlemise süsteemi toimimine koosneb mitmest elemendist, peamiselt:
- formaalne element, mis seisneb kohustuses töötada välja ja rakendada siseeeskirju, sealhulgas sisemist teatamismenetlust;
- organisatsiooniline element, mis seisneb tehnilise ja isikliku struktuuri tagamises ja rakendamises, kohaldatavate eeskirjade järgimise tagamises ja rikkumisest teatajatelt saadud teavituste tõhusa käitlemise võimaldamises.
Parim viis eespool nimetatud elementide kiireks ja professionaalseks rakendamiseks on rakendada WeMoral süsteemi — terviklik ja anonüümne süsteem rikkumisaruannete käitlemiseks, mis tagab uute eeskirjade järgimise, aruannete anonüümsuse ja kasutusmugavuse.
Rikkumiste kataloog
Artiklis 3 esitatud seaduseelnõu näitab seaduserikkumiste kataloogi, millest rikkumisest teataja võib teatada. Samas märgitakse, et tegemist ei ole suletud kataloogiga ning sisemist teatamismenetlust rakendav juriidiline isik võib otsustada laiendada seda siseriiklike eeskirjade (nt poliitikate, kehtivate määruste) või eetiliste standardite rikkumistele (nt sisemistest käitumisjuhenditest, heade tavade juhendikest).
Kes võib olla isik, kes teatab seaduse rikkumisest või nn rikkumisest teataja?
Rikkumisest teataja on isik, kes teatab või avaldab avalikult teavet tööga seotud kontekstis saadud rikkumise kohta. Seaduse reguleerimisalasse kuuluva üksuse seisukohast võib rikkumisest teataja olla:
- Töökandidaat
- töötaja (sh ajutine)
- praktikant, õpipoiss
- töövõtja või muu isik, kes töötab tsiviilõigusliku lepingu alusel
- ettevõtja (nt töövõtja või töötaja B2B)
- aktsionär, aktsionär
Väärib märkimist, et selline kataloog on samal ajal selliste isikute kategooriate kataloog, kellele antud juriidiline isik on kohustatud lubama esitamisi vastavalt kohaldatavale siseriiklikule teatamismenetlusele.
Rikkumisest teataja kaitse
Rikkumisest teatajate Euroopa tasandil kehtestamise ja selle rakendamise liikmesriikides üks peamisi eesmärke on soov tagada rikkumisest teatajate kaitse nende vastu teatatud rikkumise tagajärjel võetud vastumeetmete eest.
Siiski väärib märkimist, et seadus ei anna kaitset ühelegi allkirjastajale, vaid ainult sellele, kellel oli põhjendatud alust arvata, et teates sisalduv teave on tõene ja kujutab endast seaduserikkumist. Ühesõnaga ei ole kaitset ette nähtud inimestele, kes teevad aruandeid pahauskselt.
Veelgi enam, 2023. aasta jaanuari rikkumisest teatajate seaduseelnõu viimases versioonis otsustas seadusandja kehtestada täiendava piiramise/kaitse takistamise. Nimelt tuleb kaitsta ainult teavitajat, kes teatab avaliku huvi puudutava seaduse rikkumisest. Praktikas tähendab see, et välistada kaitse neile, kes teatavad eraisikute, üksikisikute huvi käsitleva seaduse rikkumisest, mis võib olla oluline tegur, mis takistab rikkumisest teatajaid rikkumisest teatamisest.
Välise taotluse esitamisel võib rikkumisest teataja taotleda riigiasutuselt tõendit, milles asutus kinnitab, et rikkumisest teataja suhtes kohaldatakse seaduses sätestatud kaitset. Omakorda on ametiasutus kohustatud väljastama asjakohase tõendi, kuid alles pärast seda, kui on tõenäoline, et seaduse rikkumine on toimunud.
Millised on vastumeetmed?
Nagu eespool mainitud, on uue õigusakti kehtestamise üheks peamiseks eesmärgiks kaitsta rikkumisest teatajaid vastumeetmete eest. Seadus keelab selgesõnaliselt vastumeetmete esitaja vastu või isegi katsed või ähvardused selliseid meetmeid võtta.
Lisaks sellele laieneb ülaltoodud kaitse ka teate tegemisel abistavatele isikutele, teavitajaga seotud isikutele, samuti deklarandi omanduses või tööle võetud organisatsioonilisele üksusele.
Seaduses ei ole märgitud suletud vastumeetmete kataloogi, vaid ainult näiteid sellest, näiteks teavitajaga sõlmitud lepingu lõpetamine või lõpetamine, teavitajaga sõlmitud lepingu pikendamine, palga vähendamine, kinnipidamine, töötingimuste ebasoodne muutumine, mobbing, diskrimineerimine või arstliku läbivaatuse põhjendamatu suunamine.
Oluline aspekt, mis tugevdab teavitaja kaitset, on põhimõtte kehtestamine, et tõendamise koorem, et teatud tegevus ei ole vastutegevus, lasub täielikult tööandjal.
Järelkontroll
Kui rikkumisest teataja teatamise tulemusena ei ole tööandjal lubatud võtta vastumeetmeid, on ta kohustatud jälgima.
Seaduses määratletud tähenduses on tegemist juriidilise isiku või avalik-õigusliku asutuse poolt teates sisalduva teabe tõesuse hindamiseks ja teatise objektiks oleva seaduse rikkumise vastu võitlemiseks, eelkõige selgituse esitamisega, kontrolli- või haldusmenetluse algatamisega, süüdistuse esitamisega, rahaliste vahendite sissenõudmiseks võetud meetmetega või rikkumistest teatamise sisemise menetluse ja võtmise menetluse lõpetamiseks tegevuse või vastuvõtmise kord välise teated ja järgmiste toimingute tegemisel.
Järelmeetmete täitmise kohustus peab tulenema sisemisest teatamise menetlusest ning tööandja on kohustatud teavitama rikkumisest teatajat võetud või kavandatud järelmeetmetest hiljemalt 3 kuu jooksul alates teate vastuvõtmise kinnitamise kuupäevast või teatamise kuupäevast (kui teatise vastuvõtmise kinnitust ei ole esitatud).
Sisemine teavitamine ja väline teavitamine
Seadus sätestab rikkumisest teataja poolt seadusega reguleeritud seaduse rikkumise avalikustamiseks 3 viisi:
- sisemine teatis, mis on esitatud organisatsioonis kooskõlas vastuvõetud sisemise teatamismenetlusega;
- välise teate — teade esitatakse otse asjaomasele riigiasutusele, sealhulgas: Politsei, Riigi Tööinspektsioon, Prokuratuur, korras väliste teatiste vastu organismis. Oluline on see, et rikkumisest teataja võib esitada välise teate, ilma et oleks vaja kõigepealt sisemist teavitust teha.
- Avalikustamine — see tähendab rikkumisi käsitleva teabe avalikustamine. Rikkumisest teataja, kes soovib avalikustada ja olla seaduse alusel kaitstud, peab järgima seaduse 5. peatükis sätestatud menetlust.
Kriminaalseadused
Seadusega kehtestatakse rida sätteid, mis näevad ette kriminaalvastutuse, muu hulgas:
- rikkumisest teatamise takistamine või tõkestamine;
- vastumeetmete lahutamine
- rikkumisest teataja identiteedi avalikustamine vastuolus seaduse sätetega (teatud olukordades on see lubatud)
- teate esitamine olukorras, kus teataja teab, et rikkumist ei ole toimunud;
Millal kehtivad seadusest tulenevad uued kohustused?
Seadus jõustub 2 kuu jooksul alates väljakuulutamise kuupäevast. Seaduse reguleerimisalasse kuuluvatel üksustel on 2 kuud alates seaduse jõustumise kuupäevast, et kohandada eelkõige siseriiklikust teatamismenetlust. Erandiks ülaltoodud reeglist on üksused, mille puhul teostab töid 50-249 inimest, nende jaoks on sisemise teatamise menetluse rakendamise tähtaeg 17. detsember 2023.
Arvestades valitsuse veebilehtedel avaldatud seaduse alase töö ajakava, tuleks eeldada, et pikemat kohandamisaega hõlmamata üksused peavad 2023. aasta esimesel poolel rakendama sisemist teatamismenetlust.
