Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud rakendama rikkumisest teatajate kaitset käsitlevat ELi õigusakti riiklikul tasandil asjakohase õigusakti abil.
Teatamisest rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta.
Kuigi paljudes riikides olid juba enne 2019. aastat kehtinud riiklikud rikkumisest teatamise õigusaktid, peavad nad neid niikuinii kohandama direktiivi reguleerimisalaga, et jõuda ELi standarditele.
Direktiivi artikli 26 kohaselt lõppes direktiivi järgimiseks vajalike siseriiklike õigus- ja haldusnormide jõustumise tähtaeg 17. detsembril 2021 äriühingute puhul, kus on rohkem kui 250 töötaj at. Ainult 50—249 töötajaga erasektori ettevõtete puhul on seda tähtaega pikendatud 17. detsembrini 2023.
Allpool on esitatud rikkumisest teatajate õigusaktide staatus üksikutes ELi riikides. Vaid kaheksa liikmesriiki võtsid õigusaktid vastu enne ELi taotletud tähtaega.
🇦🇹 Austria
Rikkumisest teatamise seadus võ eti Austrias vastu 1. veebruaril 2023 ja jõustus 24. veebru aril 2023.
Õigusaktid leiate aadressilt HinweisgeberInnenschutzgesetz - HSchG; Gesetz über das Bundesamt zur Korruptionsprävention und Korruptionsbekämpfung, Beamten-Dienstrechtsgesetz u.a. Änderung (3087/A) .
Avaliku sektori ettevõtetele ja juriidilistele isikutele antakse sisemise rikkumisest teatajate süsteemi rakendamiseks kuus kuud. See periood kestab seaduse jõustumisest.
Föderaalne Korruptsioonivastane Büroo ( Bundesamt zur Korruptionsprävention und Korruptionsbekämpfung. BAK) määrati väliseks aruandlusbürooks.
🇧🇪 Belgia
15. detsembril 2022 kehtestati Belgi as uued föderaalsed ja piirkon dlikud rikkumisest teatamise eeskir jad.
Rikkumisest teatajate õigusaktid Loi sur la protection des personnes qui signalent des violations au droit de l'Union ou au droit national constatées au sein d'une entité juridique du secteur privé jõustusid 15. vee bru aril 2023.
Valloonia, flaami, saksa ja prantsuse keelt kõnelevate kogukondade hõlmamiseks on vastu võetud täiendavad dekreetid.
🇧🇬 Bulgaaria
Bulgaaria parlamendi rahvusassamblee võttis rikkum isest teatamisest teatamise õigusaktid vastu 27. jaanuaril 2023.
закон за защита на лицата, подаващи сигнали или публично оповестяващи информация за нарушения avaldati 2. State Gazett veebruaril 2023 ja jõustus 2. mail 2023.
Üritati siseriiklikku seadust vastu võtta varem, 2022. aasta detsembris. Praegu vastuvõetud õigusaktide eesmärk on võtta üle ELi rikkumisest teatamisest teatamise direktiivi miinimum nõuded. Bulgaaria on teadlik, et tuleb analüüsida, kas uued Bulgaaria õigusaktid vastavad direktiivi standarditele.
🇭🇷 Horvaatia
O Proglašenju Zakona O Zašiti Prijavitelja Nepravilnosti võttis Horvaatia vastu 15. aprillil ja jõustus 23. aprillil 2022.
Uus seadus viis Horvaatia raamistiku kooskõlla direktiiviga nõutava standardiga, kuid Horvaatias kehtis juba 2019. aastast rik kumisest teatamise seadus.
Uue seaduse kohaselt ei tunnistata tavaliselt anonüümset rikkumisest teatamist, kuna aruandes esitatud nõutavad üksikasjad peavad sisaldama teavet selle esitaja kohta.
Sellest hoolimata on sellest normist kõrvalekaldumine. Kui tuvastamata aruanne vastab kõigile uues seaduses sätestatud eeldustele rikkumisest teatajate kaitse saamiseks ja rikkumisest teataja isik tehakse hiljem kindlaks menetluse käigus, antakse talle sama kaitse nagu isikutele, kes on oma isiku avaldanud.
🇨🇾 Küpros
Kuigi Küpros kehtestas rikkumisest teatajate kaitseraamistiku alates 2016. aastast, kehtestas 20. jaanuaril 2022 üle võtmisseaduse. O περι τησ προστασιασ προσωπων που αναφερουν παραβιασεισ του ενωσιακου και εθνικου δικαιου και αφορουν το δημοσιο συμφερον νομοσ avaldati 4. veebruaril 2022.
🇨🇿 Tšehhi Vabariik
Návrh zákona, kterým se mění některé zákony v souvislosti s přijetím zákona o ochraně oznamovatelů jõustus 1. augustil 2023.
Rikkumisest teatajate seadus võeti Tšehhi Vabariigis vastu 1. juunil 2023 ja president kirjutas alla 7. juunil 2023. Kogu menetlus algas 21. aprillil 2023, kui saadikukoda kiitis 4. aprillist 2023 heaks uue rikkumisest teatajate seaduse
Tšehhi Vabariik viivitas direktiivi ülevõtmisega märkimisväärselt, kuid Tšehhi õiguse rakendamise ajal oli veel kaks liikmesriiki, kellel puudusid siseriiklikud õigusnormid.
🇩🇰 Taani
Taani rakendas rikkumisest teatamise seadust esimese ELi liikmes riigina. Lisaks laiendab õigusakt direktiivi miinimumstandar deid, tagades aruandeid oluliste väärkäitumiste ja nii siseriiklike kui ka ELi õiguse rikkumiste kohta.
Lov om beskyttelse af whistleblowere võeti vastu 24. juunil 2021 ja jõustus 17. detsembril 2021.
🇪🇪 Eesti
Rikkumisest teatajate seadus on nüüd kä imas Eesti Parlam endis, pärast seda, kui valitsus heaks kiideti 2023. aasta augustis. Eeldatakse, et sead - Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse - eelnõu - us jõustub seadusena 1. jaanuaril 2024.
Alates esimesest lugemist 26. jaanuaril 2022 blokeeriti projekt, kuna tehti ettepanek kaaluda paljusid muudatusettepanekuid. Seepärast otsustas Euroopa Komisjon kaevata Eesti Euroopa Kohtusse, kuna see ei ole ülevõtnud ja teatamata jätnud ELi rikkumisest teatamise direktiivi ülevõtmise riiklik est meetmetest. Võimalik, et Eesti peab ülevõtmisega viivituse eest trahvi maksma. Õiguslik alus Kohtuasi C-154/23 algatati 14. märtsil 2023.
🇫🇮 Soome
Soome rikkumisest teatajate 20. detsembri 2022. aasta määr Laki Euroopan unionin ja kansallisen oikeuden rikkomisesta ilmoittavien henkilöiden suojelusta us kehtib juba alates 1. jaanu arist 2023.
Sisemine aruandluskanal rakendati kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest.
🇫🇷 Prantsusmaa
Prantsusmaa võttis rikkumisest teatamise seaduse vastu 16. veebruaril 2022. LOI no 2022-401 du 21 mars 2022 visant à améliorer la protection des lanceurs d’alerte jõustus 1. septembril 2022. Seepärast asend ('Sapin II') ati eelmine 9. detsembri 2016. aasta seadus nr 2016-1691 läbipaistvuse, korruptsioonivastase võitluse ja majanduselu ajakohastamise kohta.
Prantsuse uut õigusakti hinnati kui „kõige ambitsioonikamat ülevõtmist Euroopa Liidus „, mis „läheb kaugemale kui direktiivis kehtestatud minimaalne standard, mis hõlmab rahvusvahelisi parimaid tavasid”.
Lisaks on Prantsusmaa vastu võtnud kaks dekreeti, mis toetavad uut rikkumisest teatamise seadust. Esimene täpsustab Décret relatif aux procédures de recueil et de traitement des signalements émis par les lanceurs d'alerte et fixant la liste des autorités externes instituées par la loi n° 2022-401 rakendatud seaduse organisatsioonilisi üksikasju. Teine dekreet Décret n° 2022-1686 du 28 décembre 2022 relatif à l'abondement du compte personnel de formation d'un salarié lanceur d'alerte on seotud rikkumisest teatajate rahalise toetusega. Need avaldati vastavalt oktoobris 2022 ja detsembris 2022.
🇩🇪 Saksamaa
Saksamaa rikkumisest teatajate kaitse seaduse kii ( HinSchG ) tis Bundesrat heaks 12. mail 2023 ja võeti vastu 2. juulil 2023.
„Rikkumisest teatajate kaitse seadus on rikkumisest teatajate kaitse verstapost Saksamaal ja ebakindla olukorra parandamine. Siiski jätab see puudust eesmärgist mõnes kohas rikkumisest teatajate õigusi igakülgselt tugevdada. Samuti ei tähenda see rikkumisest teatamise tähtsust ajakirjanduse ja seega avaliku diskursuse jaoks,” ütleb ettevõtte tegev Kosmas Zittel, direktor the Whistleblower-Netzwerk.
Rikkumisest teatajate seadus lükati Saksamaal oluliselt edasi. Kuigi riiklik lähenemisviis rikkumisest teatamise direktiivile algatati ja kavandatud eelnõu töödeldi, lük Entwurf eines Gesetzes für einen besseren Schutz hinweisgebender ati seadus lõpuks veebruaris 2023 tagasi. Pärast seda, avaldati kaks seaduse muudatust: Entwurf eines Gesetzes zur Ergänzung der Regelungen zum Hinweisgeberschutz 20/5991 ja Entwurf eines Gesetzes zur Ergänzung der Regelungen zum Hinweisgeberschutz 20/5992 .
Euroopa Komisjon otsustas pöörduda Saksamaa poole Euroopa Kohtusse, kuna see ei ole ülevõtnud siseriiklikke meetmeid rikkum isest teatamist käsitleva ELi direktiivi ülevõtmiseks ja sellest teatamata jätnud. Tuginedes 14. märtsil 2023 esitatud hagile - Euroopa Komisjon - Saksamaa Liitvab ariik kohtuasjas C-149/23, võib Saksamaa võib-olla maksta trahvi ülevõtmisega hilinemise eest. Komisjon väidab, et direktiivi täieliku ülevõtmise meetmeid ei ole veel vastu võetud ja sellest ei ole komisjonile teatatud rohkem kui 13 kuud pärast ülevõtmise tähtaja möödumist.
9. mail 2023 leppisid kokku rik Bundestag kumisest Bundesrat teatajate kaitse seaduse muudatustes. Kompromiss hõlmab eelkõige muudatusi anonüümse teabe edastamise kanalite, trahvide ja seaduse kohaldamisala osas. Kavandatud tehingu kiitis heaks Bundestag ja heaks kiideti heaks Bundesrat.
🇬🇷 Kreeka
Kreekas võ eti seadus 4990/2022 (Προστασία προσώπων που αναφέρουν παραβιάσεις ενωσιακού δικαίου - Ενσωμάτωση της Οδηγίας (ΕΕ) 2019/1937 του Ευρωπαϊκού Κοινοβουλίου και του Συμβουλίου της 23ης Οκτωβρίου 2019 (L 305) και λοιπές επείγουσες ρυθμίσεις) vastu 15. novembril 2022.
Kreeka ajakirjanik Nikolas Leontopoulos hindas seadust kui „nõrka sead ust, mis ei jää rikkumisest teatajatele reaalsest, ulatuslikust ja kaasavast kaitsest”.
Seaduse täitmise tähtaeg organisatsioonides oli 11. mai 2023.
🇭🇺 Ungari
Seaduse vastuvõt mise protsess viidi Un garis lõpule 26. mail 2023. Ettepanek nr 3089 esit (Törvényjavaslat címe: A panaszokról, a közérdekű bejelentésekről, valamint a visszaélések bejelentésével összefüggő szabályokról) ati parlamendile 28. veebruaril 2023 pärast seda, kui Euroopa Komisjon otsustas esitada Ungari Euroopa Kohtusse, kuna ta ei võtnud ülevõtmata jätmist rikkum isest teatamist käsitleva ELi direktiivi üle võtmise riiklikke meetmeid ja sellest teatamata jätnud.
Enne seaduse vastuvõtmist jäi Ungari ainsaks liikmesriigiks, kes ei alustanud ülevõtmist. Selle tulemusena algatati 14. märtsil 2023 kohtuasi C-155/23, Euroopa Komisjon — Ungari.
🇮🇪 Iirimaa
Protected Disclosures (Amendment) Bill 2022 võeti vastu Iirimaal 21. juulil 2022 ja jõustus 1. jaanuaril 2023.
Lisaks avaldas Iiri valitsus avaliku sektori töötajatele ja ettenähtud isi kutele ajutised juhised rikkumisest teatamise õigusraamistiku alusel neile esitatud aruannete käsitlemise kohta.
🇮🇹 Itaalia
Kuigi see on hilinenud ja sellega kaasnes Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus, kiid Decreto Legislativo 10 March 2023, n. 24 eti see Itaalias heaks 9. märtsil ja avaldati ajakirjas Gazzetta Ufficiale 15. märtsil 2023. Seadus on kehtin ud alates 15. juulist 2023.
Seni kehtis 2017. aasta eelmine rikkumisest teatamise kaitse õigusakt.
🇱🇻 Läti
Lätis võ Trauksmes celšanas likums eti vastu 20. jaanuaril 2022 ja jõustus 4. veebruaril 2022.
Selle seaduse jõustumisega Latvijas Vēstnesis, 2018, nr 210; 2020, nr 29 kaotab eelmine rikkumisest teatamise seadus oma jõu.
🇱🇹 Leedu
Pranešėjų Apsaugos Įstatymas võeti Leedus vastu 16. detsembril 2021 ja jõustus 15. vee bruaril 2022.
27. jaanuaril 2022 esitas Euroopa Komisjon Leedule ametliku teate pealkirjaga „Liidu õiguse rikkumisest teatanud isikute kaitse kohta direktiivi (EL) 2019/1937 osaline ülevõtmine Leedu poolt. See on Euroopa Liidu õigusakt liikmesriikide vastu ELi õiguse rakendamata jätmise eest. Käesol ev rikkumismenetlus Leedu vastu algas rikkumisest teatamisest käsitleva ELi direktiivi täielikult üle võtmata jätmise tõttu.
🇱🇺 Luksemburg
Luksemburgi riiklik rikkumisest teatamise sead Projet de loi 7945 us võeti vastu 16. mail 2023. Valitsus on otsustanud laiendada direktiivi kohaldamisala kõikidele riiklikele õigusaktidele. Luksemburgis juhib rikkumisest teat ajate büroo, et toetada rikkumisest teatajaid.
Luksemburgi uue seaduse kohaselt hõlmab rikkumisest teataja määratlus riigiteenistujaid, aktsionäre, alltöövõtjaid ja tööhõive läbirääkimistel osalevaid isikuid. See hõlmab ka anonüümseid rikkumisest teatajaid, kelle isikud on avalikustatud. Seadus edendab rikkumisest teatamise tavat sise- või väliste kanalite kaudu, mitte avalikustamist.
Projektietapis tugines seadus teatavatele direktiiviga sätestatud põhinõuetele, laiendades selle ulatust väljaspool teateid, mis puudutavad üksnes ELi õiguse rikkumist; seda kritiseeris Riiginõukogu. Öeldakse, et kavandatud eelnõu sisaldab samaaegselt mõningaid ebaselgeid või halvasti kirjutatud punkte ja mõnda mittevajalikku. Samuti tuleb täpsustada mõned üksikasjad, mis on seotud riigiteenistujate piisava kaitse või isikuandmete säilitamise ajaga.
Nende vastuväidete tõttu oli direktiivi ülevõtmine Luksemburgis liiga kaua pooleli. Selle tulemusena esitas Euroopa Komisjon 13. märtsil 2023 hagi Luksemburgi suurhertsogkonna vastu — kohtuasi C-150/23.
🇲🇹 Malta
Malta var asemat rikkumisest teatajate sead the Protection of the Whistleblower Act, Cap. 527 ust alates 2013. aastast muudeti ATT sabiex jemenda l-Att dwar il-Protezzjoni ta’ Informatur, Nru. 249 15. novembril 2021.
Muudatusettepanek vastab rikkumisest teatamisest käsitlevatele ELi nõuetele. Käesoleva seaduse lühipealkiri on 2021. aasta Protection of the Whistleblower (muutmise) sead us ning seda seadust loetakse ja tõlgendatakse üh Protection of the Whistleblower Act ena nn põhiseadusega.
🇳🇱 Madalmaad
Wijziging van de Wet Huis voor klokkenluiders en enige andere wetten võeti vastu Hollandis 24. jaanuaril 2023. Seadus jõ ust us 18. veebruaril 2023.
Seetõttu asendas ta varasemad Madalmaade õigusaktid “House for Whistleblowers Act” ja ajakohastas riiklikke rikkumisest teatamise menetlusi teatavate asutuste, anonüümse aruandluse ja väliste aruandluskanalite valdkonnas.
🇵🇱 Poola
Poolas on ülevõtmisprotsess veel pool eli. Ustawa o ochronie osób zgłaszających naruszenia prawa saadeti ministeeriumidevahelistele konsultatsioonidele ja arvamustele aprillis 2023. Algselt 2021. aasta oktoobris avaldatud projekti uuendati paar korda.
Viimane versioon alates 12. juulist 2023 on üheksas. Ühtegi seni koostatud ettepanekut ei edastatud parlamendile.
Pärast heakskiitmist jõustub seadus kahe kuu jooksul.
Rakendamise viivituse tõttu esitas Euroopa Komisjon 10. märtsil 2023 hagi - kohtuasi C-147/23 - Poola Vabariigi vastu. Poolale määrati trahvi karistusmaksetega, mida makstakse kuni kuupäevani, mil Poola Vabariik täidab direktiivist tulenevaid kohustusi.
🇵🇹 Portugal
Portugalis võ Lei n.º 93/2021 eti vastu 26. novembril 2021, avaldati 20. detsembril 2021 ja jõ ustus 6 kuud hiljem, 18. juunil 2022.
🇷🇴 Rumeenia
Seaduse vastuvõtmise protsess Rumeenias oli rahutu. ELi direktiivi ülevõtmine võeti esmakordselt heaks 2022. aasta juunis. Seadus võeti siiski tagasi ja pärast muudatusi võeti see uuesti vastu 2022. aasta detsembris ja kuulutati 16. detsembril 2022 välja. LEGE nr.361 privind protectia avertizorilor în interes public
28. märtsil 2023 kuulutati välja dekreet nr 167/2023 eh k seaduse nr 361/2022 artikli 6 lõike 2 muutmine. See jõustus avaldamisest ametlikus väljaandes.
🇸🇰 Slovakkia
Slovakkias võetakse direktiivi ülevõt mine vastu. Návrh zákona (1299), ktorým sa mení a dopĺňa zákon č. 54/2019 jõustus 1. aprillil 2023, välja arvatud art. I punktid 17, 18, 25, 26, 40, 41 ja 44, mis jõustusid 1. septembril 2023.
Sead usega muudeti eelmist riiklikku rikkumisest teatamise seadust.
🇸🇮 Sloveenia
Slove Zakon O Zaščiti Prijaviteljev (ZZPri) enia keel võeti vastu ja jõustus 22. veebruaril 2023.
Sellest hoolimata alustas Euroopa Komisjon ülevõtmisprotsessi hilinemisega Sloveenia vastu rikkumismenetlust, kuna ta ei võtnud 27. jaanuaril 2022 rikkumisest teatamisest teatamist käsitlevat ELi direktiivi täielikult üle võtmata.
🇪🇸 Hispaania
Ley 2/2023 reguladora de la protección de las personas que informen sobre infracciones normativas y de lucha contra la corrupción võeti Hispaanias vastu 20. veebruaril 2023 ja jõustus 13. märtsil 2023, 20 päeva pärast selle avaldamist aastal “Boletín Oficial del Estado”.
Sarnaselt paljudele teistele liikmesriikidele pöörduti ka Hispaania Euroopa Kohtusse, kuna ta ei ole õigel ajal ülevõtnud rikkumisest teatamist käsitleva ELi direktiivi ülevõtmise riiklikke meetmeid ja sellest teatamata jätnud.
🇸🇪 Rootsi
Lag (2021:890) om skydd för personer som rapporterar om missförhållanden võeti Rootsis vastu 29. septembril 2021 ja jõustus 17. detsembril 2021.
Artikli 5 sätteid (sisearuandluskanalid ning aruandlus- ja järelmeetmed) kohaldatakse esimest korda 17. detsembril 2023 (ELi tüüpiline tähtaeg) ettevõtjate suhtes, kes juhivad eraettevõtet ja kellel on 50—249 töötajat, ning 17. juulil 2022 teiste ettevõtjate suhtes.
Uue rikkumisest teatamise seadusega tunnistatakse kehtetuks seadus (2016:749), mis käsitleb erikaitset töötajate kättemak sude eest, kes tõstatavad ärevust tõsise väärkäitumise eest.
