See küsimus on kindlasti väga levinud ettevõtete omanike ja juhatuste jaoks, kes otsustavad rakendada rikkumistest teatamise süsteemi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (nn rikkumisest teatajate kaitse direktiiv) jõustus 2021. aastal - üle 250 töötaja ettevõtetele, samas kui 2023. aastaks kehtib see ka vähem kui 250 töötajaga erasektori juriidilistes isikutes. Nii et üha rohkem üksusi on vaja kaaluda millist süsteemi rikkumisest teataja tutvustada oma äri. Seetõttu tekivad paljud küsimused - ka millised on sellise funktsionaalsuse eelised? Kas see tuleks kehtestada lihtsalt sellepärast, et see on see, mida seadus dikteerib?
Kokkuhoiu - tugev argument
Turu-uuringud riikides, kus rikkumisest teatajate määrused on juba mitu aastat kehtinud, näitavad, et see ei ole mitte ainult tohutu kasu töötajatele konkreetse ettevõtte kes tänu rikkumisest teataja seadusele tunnevad end oma töökohas turvalisemaks ja enesekindlamaks. See on ka suur kasu tööandjad ise.
Sellel teemal tehtud hinnangud näitasid, et Šveitsis - riigis, mis on viletturitest teatamise seisukohalt tugevalt arenenud, moodustab petturitest põhjustatud majanduspettuste tekitatud kahjum keskmiselt 7% ettevõtte sissetulekust, milles nad töötavad. Rahaline omastamine, korruptsioon või vargus on ettevõtete tohutu kahjumi peamised põhjused. Näiteks edukas ettevõte, mille tulud on 100 miljonit eurot, kaotaks aastas koguni 7 miljonit eurot! Pidage meeles, et neid kahjumeid tuntakse mitte ainult suurtele ettevõtetele. Isegi väiksemates, mis tegutsevad erineval skaalal, on finantspettus suur probleem. Seega, liiga pakkudes töötajatele turvalist uudistekanalit kus nad saavad aru mis tahes eeskirjade eiramise või ebaseadusliku tegevuse teiste ettevõte on ka tööandja huvi. See on nii mitte ainult seadusega kehtestatud kohustus - see on ka asjakohane tegevus, mis tekitab meie mõttes.
